Eesti kaitsekulude üldised trendid
Alates 2014. aastast on kaitsekulud koosnenud kahest sisulisest osast– iseseisvaks kaitsevõimeks ehk riigikaitse arengukavaga sätestatud võimete ja üksuste loomiseks ning ülalpidamiseks ettenähtud osast, mis moodustab 2% SKT-st, ning vahenditest, mis on Kaitseministeeriumile eraldatud Vabariigi Valitsuse poolt vajaliku taristu tagamiseks ja ülalpidamiskulude katmiseks seoses liitlaste suurenenud siinviibimisega. Liitlastega seotud kuludeks loetakse peaasjalikult Ämaris paikneva Balti õhuturbemissiooni kulusid, Tallinnas paikneva NATO staabielemendi (NATO Force Integration Unit ehk NFIU) kulusid ning Tapal asuva NATO pataljoni lahingugrupiga seotud vajadusi.
Alates 2018. aastast on kaitsekuludele lisandunud kolmas komponent – kaitseinvesteeringute programm, mille eesmärgiks on saavutada ettenähtud kriitilisi võimearendusi varasemast kiiremini. Lähiaastatel soetatakse selle programmi kaudu suurekaliibrilist laskemoona. 2018. aastal oli selleks ette nähtud 10 miljonit eurot ning 2019. aastal 30 miljonit eurot. Vabariigi Valitsus on otsustanud eraldada kaitseinvesteeringute programmile aastatel 2018–2023 120 miljonit eurot.
Lisaks Eesti enda riigikaitse valdkonda suunatud vahenditele panustab lähiaastatel rahaliselt meie riigikaitsesse ka NATO.
Tulemusvaldkonna programmid
| Iseseisev sõjaline kaitsevõime |
Iseseisva sõjalise kaitsevõime programmi eesmärk on hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude vastu kaitsta. Programm hõlmab tegevusi, mis on suunatud iseseisva kaitsevõime edendamisele. Iseseisva kaitsevõime arendamise aluseks on riigikaitse arengukavas toodud üksuste väljaarendamine – need peavad olema varustatud, mehitatud, väljaõpetatud ja varudega tagatud lahinguvalmis üksusteks selliselt, et esmajärjekorras oleksid välja arendatud sõjalisest lähtekohast kõige prioriteetsemad võimed ja üksused. Programm koosneb viiest tegevusest, mis jaotuvad erinevate väeliikide (maaväe, õhuväe, mereväe ja muude üksuste) väeloomeks ja kaitsevalmiduseks. Maaväe väeloome tegevuse alla on koondatud 1. jalaväebrigaadi, 2. jalaväebrigaadi ja sõjalise maakaitse üksuste ettevalmistamise tegevused, ennekõike plaaniline väljaõpe, reservüksuste väljaõpetamine ning erinevad planeerimistegevused. Mereväes jätkub tegevväelaste ja ajateenijate väljaõpe. Tuukriüksuse osas säilitatakse võime toetada miinijahtijaid ning tagada piirangutega vastu võtva riigi toetusega seotud kohustusi sadamates. Jätkatakse mereolukorra teadlikkuse arendamist, NATO kaasrahastuse abil tegeletakse merelise side edasiarendamisega. Tehakse ettevalmistusi rannikukaitse võime arendamiseks. Õhuvägi jätkab opereerimist osana NATO õhukaitse süsteemist ja tagab Eesti õhuseiresüsteemi ja õhuseireradarite töö. Ämari lennuväli jätkab liitlaste õhuturberotatsioonide tagamist ning panustab erinevate õppuste läbiviimisesse. Kaitsevalmiduse eesmärk on tagada sõjalise lahinguvalmiduse kiire rakendumine. Programm on julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna neljast programmist kõige suurema mahuga. Programm hõlmab kõiki Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevusi, mis on seotud sõjaaja struktuuri ettevalmistamise ja ülalpidamisega. Programmi eelarvest suure osa moodustavad Kaitseväe üksustele mõeldud varustuse hanked, taristu arendamine ja haldamine. |
|
Kollektiivkaitses osalemise programm |
Kollektiivkaitses osalemise programmi eesmärk on tõhus ja kindel NATO kollektiivkaitse. Tagatud on kollektiivkaitse toimimine, sh läbi Eesti osaluse rahvusvahelise julgeoleku tagamisel ning liitlaste panuse Eesti kaitsesse. Programm sisaldab lisaks kaitsekulule välisabi USA või NATO vahenditest. Programm koosneb kahest tegevusest. Neist üks, rahvusvaheline koostöö, hõlmab osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, välisteenistust ja liikmelisust rahvusvahelistes organisatsioonides. Programmi teine tegevus, liitlaste kohalolek Eestis, on otseselt seotud NATO heidutus- ja kaitsehoiaku raames Eestis roteeruvate NATO lahingugrupi, NATO staabielemendi ja õhuturbe üksuste taristuvajaduse ja ülalpidamiskuluga. |
| Luure ja eelhoiatuse programm |
Luure ja eelhoiatuse programmi eesmärk, mõõdikud ja sihttasemed ning olulised tegevused on juurdepääsupiiranguga. |
| Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programm |
Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programmi eesmärk on valitsemisala poliitikad suunatud heidutuse ja sõjalise riigikaitse toetamiseks, sh tagatud on tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele. Tagatud on ressursid sõjaliste võimete loomiseks ja ülalpidamiseks. Programm koosneb neljast tegevusest. Kaitsetahte arendamise läbi tõsta avalikkuse teadlikkust ja stimuleerida avalikku arutelu julgeoleku, riigikaitse ja välispoliitika küsimustes. Tugevdada Eesti kaitsevaldkonda, tuvastades ja analüüsides riigikaitse- ja julgeolekuprobleeme ning pakkudes strateegilisi ja poliitilisi lahendusi. Kaasata ühiskonda laiemalt riigikaitsesse. Usutav heidutus sõjalise agressori vastu rahvusvaheliste ja riigisiseste sammudega, mis on vastavuses julgeolekuolukorra dünaamikaga ning hoiab ära otsese ohu realiseerumise Eesti põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Riigikaitselise inimvara tegevus koondab kaitsevaldkonna teenistujate värbamise ja arendamise, sõjaväelise taseme- ja täiendusõppe andmise ning kaitseväekohustuse täitmise toetamise tegevusi, riigikaitseõpetuse toetamist ning kulutusi sotsiaalsetele ja teenistustalastele tagatistele. Riigikaitse investeeringute korraldus hõlmab endas tegevusi taristu korrahoiu, taristuehituse ja hangete läbiviimise korraldamiseks valitsemisalas. Tegevuste eesmärk on investeeringute kiire ja kuluefektiivne toimimine ning valitsemisala asutuste rahulolu. Lisaks sisalduvad antud programmi tegevuses kulutused kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse ning kaitsetööstuse edendamisse. Programmi eelarves on Kaitseliidu kuludest vabatahtliku tegevuse arendamise kulu, riigikaitseõpetuse läbiviimise kulud, Kaitseväe Akadeemia kulud, mõttekodade (sh Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus) toetamine, toetused kaitsetööstusele, teadus- ja arendustegevuse kulud ning Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Eesti Sõjamuuseumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tööjõukulud ja majandamiskulud. |
Mõistetest
Riigikaitses eristatakse kolme näitajat, milleks on kaitseministeeriumi valitsemisala kulud, kaitse-eelarve ning kaitsekulu.
Riigieelarve seaduse kohaselt on kulud kõik riigi kasutatavad vahendid, mis pole investeeringud ega finantseerimistehingud. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulud sisaldavad ka mitterahalist kulu ehk amortisatsiooni ja tuludest sõltuvat kulu (välisabi*), kuid ei arvesta kõiki kaitse-eelarve osiseid.
Kaitse-eelarve moodustub investeeringutest (sisaldab samuti tuludest sõltuvat kulu), käibemaksust ja kuludest ilma amortisatsioonita.
Kaitsekuluna mõistetakse NATO definitsiooni kohaselt riigipoolset rahalist panust riigikaitsesse. Kaitsekulude taseme võrdlemisel teiste NATO liitlasriikidega võetakse aluseks kaitsekulude suhe SKP-sse. Kui kaitse-eelarve sisaldab ka tuludest sõltuvat kulu (välisabi), siis NATO definitsioon ei loe seda riigi kaitsekulu osaks. Samas ei ole kaitsekulu piiratud kitsalt Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvega. Kaitsekulu arvestamiseks tuleb kaitse-eelarvest lahutada tuludest sõltuvad kulud ja käibemaksu osa mida ei leota kaitsekulu osaks (tuludest sõltuva kulu osa) ning juurde lisada Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi eelarves olev kaitsekulu osa (-pension, ajateenijate laste toetus).
* tuludest sõltuvat kulu (välisabi) on saabunud nii NATO-st (NATO julgeolekuinvesteeringute programm, NSIP) kui väiksemas mahus teistelt riikidelt.
Eesti kaitsekulud aastal 2025
Kaitseministeeriumi arengukavaga 2024–2027 viiakse ellu Riigikaitse arengukavas 2022–2031 kinnitatud otsuseid.
Iseseisva kaitsevõime arendamise aluseks on Riigikaitse arengukavas toodud üksuste väljaarendamine varustatud, mehitatud, väljaõpetatud ja varudega tagatud lahinguvalmis üksusteks. Riigikaitse arengukava elluviimine toimub läbi Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava, mis kirjeldab sõjalise riigikaitse nelja aasta arengueesmärke ning seob need ressurssidega. Prioriteetide määramine põhineb Kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel, valitsemisala asutuste juhtide ettepanekutel ning võtab arvesse NATO ees võetud kohustusi.
Kaitseministeeriumi arengukavaga 2025–2028 viiakse ellu Riigikaitse arengukavas 2022–2031 kinnitatud otsuseid.
Iseseisva kaitsevõime arendamise aluseks on Riigikaitse arengukavas toodud üksuste väljaarendamine varustatud, mehitatud, väljaõpetatud ja varudega tagatud lahinguvalmis üksusteks. Riigikaitse arengukava elluviimine toimub läbi Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava, mis kirjeldab sõjalise riigikaitse nelja aasta arengueesmärke ning seob need ressurssidega. Prioriteetide määramine põhineb Kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel, valitsemisala asutuste juhtide ettepanekutel ning võtab arvesse NATO ees võetud kohustusi.
2025. aasta kaitsekulud on endiselt mõjutatud Ukraina sõjast.
Eesti oli 2022. aastal üks seitsmest NATO liikmesriigist, mille kaitsekulude maht oli vähemalt 2% SKP-st . Suurenenud kaitsekulud võimaldavad jätkata tugeva vundamendi loomist Eesti kaitsevõimele ning minna karistusheidutuselt üle tõkestusheidutusele.
Riigikogu kiitis 22. veebruaril 2023 heaks Eesti Julgeolekupoliitika alused, mis ütleb kaitsekulude kohta järgmist: „Tulenevalt Venemaa Föderatsiooni kasvanud sõjalisest ohust on vajalik sõjalise kaitse kulude tase vähemalt 3% SKP-st, millele lisandub Eesti kui liitlasi vastuvõtva riigi kulude rahastamine.“ Koalitsioonileppe kohaselt tagatakse vastavalt julgeolekupoliitika alustele neljaks aastaks pikaajalised riigikaitse kulud 3% SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud. Kokku moodustab kaitsekulu käesoleval aastal 1,4 miljardit eurot ehk 3,33% SKP-st.
24. veebruaril 2022. aastal alanud Vene Föderatsiooni sõda Ukraina vastu on mõjutanud oluliselt planeeritud kaitsekoostööd nii NATO kui ka Euroopa Liidu suunal. Juunis 2022 toimunud Madridi tippkohtumisel lepiti kokku raamistik NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamiseks ning langetati konkreetsed otsused NATO idatiiva tugevdamiseks. See hõlmab endas lisaüksuste toomist idatiivale, tugevdusüksuste loomist ja määramist, varustuse ja moona eelpaigutust, parema juhtimisstruktuuri loomist ning vastuvõtva riigi ja eFP lahingugrupi raamriigi vahelist koostööd loomaks diviisitasandi juhtimisstruktuurid idatiiva riikides. Eestile tähendab see koostöös liitlastega diviisi suuruse üksuse ja selle juhtimisstruktuuri arendamist, millega alustati 2022. aasta sügisel. Jätkatakse Ukrainale sõjalise toetuse andmist 0,25% SKPst, mis moodustab kaitsekulust aastatel 2024–2028 ligikaudu 400 mln eurot.
Eesti diviis juhib NATO käsuliinis kõiki olulisemaid maismaaoperatsioone Eestis ning selle koosseisu hakkavad kuuluma Eesti maaväe ja maakaitse üksused, liitlaste alaliselt Eestis paiknevad üksused ning liitlaste tugevdusüksused, et harjutada Eesti ning laiemalt Balti regiooni sõjalist kaitset NATO raamistikus. Ukraina sõja tagajärjel halvenenud julgeolekuolukorra tingimustes on võtmeliitlased suurendanud märgatavalt oma kohalolekut ja nähtavust Eestis, mis kokkuvõttes suurendab Eesti julgeolekut. Diviisi koosseisu luuakse kolmas liikursuurtüki pataljon (pooled relvad tarnitakse 2025 jooksul). Üksusele hangitakse esmajärjekorras kriitiline varustus ja luuakse vajalikud hoiutingimused.
2025. aastal alustame kolme etapilist Balti kaitsevööndi rajamist. Esimene etapis loome tugipunktide prototüübid, lisaks hangime tugipunktide rajamiseks vajalikud tõkestusvahendid (draakonihambad, lõiketraat) ja ehitusvahendite konteinerid.
2025. aastal toimub liitlaste brigaadi õppus eesmärgiga testida liitlaste võimet siirata siia täiendavaid üksusi ja meie võimet neid vastu võtta. 2025. aastaks on plaanis korraldada õppekogunemisi kuni 17 000-le reservväelasele.
Kaitsekulu suunatakse kaitseotstarbelise varustuse hangetesse. Prioriteet on lahingumoona hanked.
Vabariigi Valitsuse otsusega eraldati lahingumoona soetuseks aastatel 2025–2031 täiendavalt kokku 1,6 mld eurot, millest 2025. aastaks eraldati lisavahendeid 75 mln eurot. 2022. aastal alanud Venemaa laiaulatuslikust pealetungist alates kuni aastani 2031 on tarnitud, hankes või hankimisse minemas koos riigi eelarvestrateegias otsustatud lisarahaga üle 4 mld euro eest laskemoona. Juba varasemalt plaanides olnud moonast (2,56 mld eurot) on 1,9 mld euro väärtuses moona tarnimisel.
Lisaks hangitakse 2025. aastal mitmikraketiheitjad HIMARS, keskmaa õhutõrje, manööverüksuste soomukid ning ratastel liikursuurtükid.
Kohale jõuavad 4X4 soomukid, jätkub CV90 toetussoomukite ümberehitus ja jätkatakse K9 baasil olevate liikursuurtükiüksuste arendamist.
Esimesed mereseireradarite tarned toimuvad 2025. aastal, millega alustatakse elutsükli lõppu jõudva kaldaradarisüsteemi uuendamist 2025. aasta eelarves on selleks planeeritud 16 mln eurot ja uue taristu rajamiseks 5 mln eurot.
Hangitakse erinevat sidevarustust. Soetatakse mitmesugust sõdurite individuaalvarustust, mille tulemusena paraneb sõdurite kaitstus ja pimedas sõdimise võime.
Kaitseliit soetab maakaitse väljaõppeks mehitamata õhusõidukeid (droone) ning paremaks väljaõppe korraldamiseks alustatakse väljaõppe portaali loomist, mis jätkub ka järgnevatel aastatel.
Taristuobjektidest rajatakse 2025. aastal laskemoonahoidlaid ja varustuse depoosid, liitlaste ning nende toetusega seotud taristut.
Suurematest objektidest valmivad: uus laskemoonaladustusala Lääne piirkonnas ning laskemoonahoidlad, Tartus, Raadil valmivad administratiivhoone 2. jalaväebrigaadile. Tartus kui Tallinnas alustatakse 2025. aastal riigikaitsemaja ehitamist.
Liitlaste jaoks tehtavad investeeringud sisaldavad taristuprojekte, millega jätkatakse liitlaste vajaduste toetamist Ämari lennubaasis, Tapa linnakus ja harjutusväljadel.
Vabariigi Valitsuse otsustas tõsta 2026. aastast kaitse-eelarve vähemalt viie protsendini SKP-st
Valitsus kinnitas 2025. aasta 18. märtsil toimunud julgeolekukabinetis põhimõtte, et alates 2026. aastast on Eesti kaitsekulude baas vähemalt 5% SKP-st. Otsus tugineb kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele, mille eesmärk on muuta agressioon Eesti vastu teostamatuks. Kaitsevõime lisainvesteeringutega ületab riigi kaitse-eelarve lähiaastatel 5% SKP-st.
„Venemaa strateegilised sihid ei ole kuidagi muutunud. Idanaabri agressioon ohustab kõiki riike tema ümber Euroopas ja NATO-s kaasa arvatud. Selleks, et Eesti oleks kindlalt kaitstud, peame aina ohtlikumaks muutuvas julgeolekukeskkonnas kiiresti kohanema ja suurendama hüppeliselt riigi kaitse-eelarvet,“ ütles peaminister Kristen Michal. „Meie eesmärk on kindlustada, et Venemaa sõjaline agressioon Eesti vastu oleks teostamatu. Selleks tõstame kaitsekulud vähemalt 5%ni SKP-st.“
Kaitseminister Hanno Pevkur märkis, et Eesti kaitsevõime seisukohalt on tänane päev ajalooline. „Sellist põhimõttelist otsust kaitsekulude suurendamiseks ei ole varem kunagi tehtud. Minna ühe aasta jooksul kaitse-eelarves kolmelt protsendilt viiele protsendile SKP-s, on ülioluline samm Eesti riigile ja rahvale, et Eesti riik oleks kindlalt kaitstud,“ sõnas ta.
Valitsuse põhimõtteline otsus tõsta hüppeliselt riigi kaitsekulusid tuginevad kaitseväe juhataja sõjalistele nõuannetele, mis on koondatud kaitseinvesteeringute lisaprogrammi nimega „KILP“.
See sisaldab Eesti väevõime arendusi, mille kiireks elluviimiseks asub kaitseministeerium koos rahandusministeeriumiga välja töötama rahastamisplaani. Valitsuses arutatakse välja töötatavat plaani aprilli alguses.
Kaitseministri sõnul hõlmavad kaitseinvesteeringute võime-arendused kõiki olulisi sõjalise kaitse valdkondi: õhutõrjet, süvalöögivõime arendamist, suures mahus Ukraina sõjas õpitut, näiteks droonisõja ja elektroonilise sõja pidamise võimekust, ja veel palju muud. „Meie ülesanne on teha need arendused võimalikult kiiresti. Peame harjutama ennast mõttega, et kaitsekulud jäävad pikaks ajaks 5 protsendile SKP-st ja tõusevad lähiaastatel üle selle.“
Kaitsevõime täiendav rahastus on võimalik tänu sellele, et Euroopa Ülemkogu on heaks kiitnud Euroopa taasrelvastumise plaaniga kiire edasiliikumise. Plaani eesmärk on tuua Euroopa kaitsevalmiduse tõstmiseks juurde kuni 800 miljardit eurot.
Panus Eesti majandusse kaitse-eelarves
Läbi aastate läheb kaitseministeeriumi valitsemisala kaitseinvesteeringutest ja majanduskuludest üle poole tagasi Eesti majandusse. „See on väga oluline, et üle poole tehtud kuludest jõuab meie ettevõtjateni ja majandusse. Nii toetame lisaks kaitsetööstusele ka siinset majandust,“ lausus kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Tiina Uudeberg.
Olulisemad valdkonnad:
- taristu ehitus ja arendus, sh maade soetamine;
- üldised majanduskulud, sh valitsemisala kinnistukulud ning toitlustusteenused ja toidukaubad;
- IT-investeeringud;
- laitseotstarbelise varustusesoetamise ja hooldamise kulud;
- Kaitseväe sööklates pakutav toit pärineb Eesti ettevõtetelt ja ka tooraine tuleb suures osas kohalikelt pakkujatelt;
- isikuvarustust pakuvad ja vormirõivaid õmblevad kaitseväele läbi aastate pea 100%-liselt Eesti ettevõtted.