1881
1881 (MDCCCLXXXI) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1880-lovo nubbe ihe.
Tábáhtusah
[mute | mute käldee]Čohčâmáánu
[mute | mute käldee]- čohčâmáánu 11. peeivi – Elmist tábáhtui stuorrâ luándukatastrof. Väärist luovânii ennuv eennâm já keeđgih. Ubâ rihte koočâi. Tot peeitij vuálá maaŋgâid tááluid já ulmuid. Maaŋgah loveh ulmuuh jammii.[1]
Juovlâmáánu
[mute | mute käldee]- juovlâmáánu 3. peeivi – Aamulehti-lostâ vuossâmuš nummeer almostui.
Šoddâmeh
[mute | mute käldee]- kuovâmáánu 12. peeivi – Anna Pavlova, ryeššilâš baaleet-tánssájeijee (j. 1931)
- roovvâdmáánu 22. peeivi – Clinton Davisson, ive 1937 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš fysikkár (j. 1958)[2]
Jämimeh
[mute | mute käldee]- kuovâmáánu 9. peeivi – Fjodor Dostojevski, ryeššilâš kirječällee, filosof já toimâtteijee (š. 1821)[3]
- njuhčâmáánu 13. peeivi – Aleksander II, Ruošâ kiäisár, Puola kunâgâs já Suomâ stuorrâfurstâ iivij 1855–1881 (š. 1818)
- vyesimáánu 9. peeivi – Wolmar Westling, syemmilâš arkkiteht (š. 1845)
Kalender
[mute | mute käldee]Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást 1881.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Der Bergsturz von Elm web.archive.org. 11.10.2016. Elm Ferienregion. Čujottum 23.3.2025. (saksakielân)
- ↑ Clinton Davisson nobelprize.org. Čujottum 12.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Fyodor Dostoyevsky www.britannica.com. 21.5.2024. Čujottum 21.6.2024. (eŋgâlâskielân)