Mine sisu juurde

Folksonoomia

Allikas: Vikipeedia

Folksonoomia ehk ühismärksõnastamine on meetod digitaalse sisu märgendamiseks ja kategoriseerimiseks kasutajate poolt vabalt valitud ning koostöös hallatavate märksõnade abil.[1] See on oluline infoarhitektuuri ja digitaalse disaini kontseptsioon, mille abil saab parandada veebis oleva teabe sisu otsitavust. Ilma identifitseerimise või klassifitseerimiseta võib potentsiaalselt kasulik veebis leiduv teave ja sisu jääda märkamatuks või alakasutatuks.[2]

Märksõnastamine, klassifitseerimine ja süstematiseerimine informatsiooni organiseerimisel on tavaliselt infotöötaja kontrollida ning allub kindlaksmääratud reeglitele. Kasutajaterohkete veebikeskkondade tekkega muutus aga standardiseeritud taksonoomia rakendamine keeruliseks, üheks alternatiiviks on saanud kasutajatepoolne personaalne veebiressursside kategoriseerimine siltide lisamise (inglise keeles tagging) abil.[3] See muutus eriti oluliseks Veeb 2.0 ehk sotsiaalse veebi ja inimestevahelise infovahetuse ja koostöö esiletõusuga.[4] Eristada saab kitsast (sisule saab märksõnu lisada ainult autor – nt sotsiaalvõrgustikud) ja laia (mitmed kasutajad saavad lisada märksõnu või silte mitmele objektile) ühismärksõnastamist.[4]

Folksonoomia mõiste loojaks on infoarhitekt Thomas Vander Wal, kes 2004. aastal pakkus veebikeskkondades kasutajate poolt loodud mitteformaalsele sotsiaalsele klassifikatsioonile sõnadest ’rahvas’ (inglise keeles folk) ja ’taksonoomia’ inspireeritud nime ’folksonoomia’, mis hõlmab kasutajate loodud altpoolt üles suunatud kategooriate struktuuriarendust koos selle tagajärjel tekkiva tesaurusega.[5]

Folksonoomia võimaldab veebikasutajatel enda jaoks olulist digitaalset sisu vastavalt oma soovidele ja arusaamadele organiseerida ning olemasolevaid standardiseeritud taksonoomiaid paindlikult ja mitmekesiselt täiendada. Märksõnade ja siltide lisamine, muutmine ja kustutamine on kasutajate jaoks lihtne ega eelda varasemaid teadmisi.

Folksonoomial võib mitmel puhul olla eeliseid hierarhiliste taksonoomiate ees:

  • lame sildistamissüsteem võimaldab lihtsamini üles leida samaaegselt mitme märksõna alla kuuluvat informatsiooni.[6] See võib sageli jääda eri kategooriate vahele või kuuluda samavõrra mitmesse kategooriasse ning kasutaja jaoks olulise sildi lisamine peegeldab tema enda kogemusi, tavasid, vajadusi ja probleeme;[6]
  • inimesed saavad kasutada oma tavapärast sõnavara ja lisada teabe/objekti mõistmisest tuleneva enda jaoks selgesõnalise tähenduse;[7]
  • inimeste kaasamine olenemata nende vaatenurgast, taustast ja eelarvamustest nende kasutatava sõnavara peegeldamise läbi;[8]
  • kiire kohandumine kasutajate vajaduste ja sõnavara pideva muutumisega;[9]
  • uute terminite lisamine ei tekita kasutajale ega infosüsteemile suuri kulusid.[9]

Folksonoomiatega seotud probleemidest on esile tõstetud polüseemiat ehk motiveeritud mitmetähenduslikkust; sünonüümiat ehk samatähenduslikkust; põhitaseme varieeruvust, mil üksuse kirjeldamine võib varieeruda väga üldisest väga spetsiifiliseni; ainsuse ja mitmuse ebajärjekindlat kasutamist[6] ning mitmemõttelisust[9].

Kuna kõik otsingumootorid ei pruugi selliste probleemidega toime tulla, võivad need põhjustada otsingutäpsuse kahanemist. Polüseemia ehk motiveeritud mitmetähenduslikkuse probleem seisneb eelkõige „lahjendatud” otsingutulemustes – otsing annab liialt palju ebasobivaid vasteid[6]. See on suurem probleem kui homonüümia ehk sõnade samakujulisus, mida annab sildipõhises otsingus märksõnale teist seotud terminit lisades paremini vältida.[6]

Segadust võib tekitada ka ebamäärane või ebatäpne märksõnastamine, mis võib olla nii tahtlik kui tahtmatu, kuid piisavalt suure kasutajaskonna puhul võib eeldada, et enamik kasutajaist on siiski suhteliselt hea täpsusega. Folksonoomiate tõhusus sõltub kollektiivse intelligentsuse põhimõttest: mida suurem on kaastööliste arv, seda dünaamilisem ja terviklikum on folksonoomia, mis suurendab selle väärtust kasutajate jaoks.[3]

Folksonoomia kasutusvõimalused

[muuda | muuda lähteteksti]

Folksonoomia on tänapäeval sotsiaalmeedia platvormides tavapärane funktsioon, mis avaldub peamiselt siltide või metaandmete lisamise kaudu teabe sisule (näiteks asukohamärgis). Nende andmete lisamine aitab parandada sisu nähtavust ja otsitavust.[2] Folksonoomia põhimõtet kasutavad ka sotsiaalsed järjehoidjad ja sotsiaalkataloogid.

Raamatukogunduses on folksonoomiate potentsiaaliks peetud võimalust lisada väärtust avalike raamatukogude kataloogidele, võimaldades kasutajatel: 1) korraldada isiklikke teaberuume; 2) täiendada olemasolevaid kontrollitud sõnavarasid; 3) luua huvipakkuvaid veebikogukondi.[9] Mäluasutustes pakub folksonoomiate kasutamine võimalusi ühisloomeks. Heaks näiteks on ühisloomeplatvorm Eesti kultuuripärandi vallas on Ajapaik, kus kasutajad saavad kultuuripärandi hulka kuuluvaid ajaloolisi fotosid folksonoomia abil täiendada. Eraldiseisev platvorm kombineerib nii institutsionaalsust kui isiklikku, kaotades seeläbi autoriteedibarjääri ning julgustades inimeste eneseväljendust.[10]

  1. "Raamatukogusõnastik". Vaadatud 1. novembril 2024.
  2. 2,0 2,1 Damra, S. (13. juuli 2017). "Folksonomy: A key aspect of modern information architecture". Vaadatud 15. novembril 2024.
  3. 3,0 3,1 Porter, J. (2011). "Folksonomies in the library: their impact on user experience, and their implications for the work of librarians". The Australian Library Journal. 60 (3): 248–255.
  4. 4,0 4,1 Tallmeister, U (2022). Isikliku raamatukogu haldamine sotsiaalkataloogis. Lõputöö. Tartu Ülikool, infokorralduse õppekava.
  5. Vander Wal, Thomas (2007). "Folksonomy Coinage and Definition". vanderwal.net. Vaadatud 1. novembril 2024.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Golder, S. A.; Huberman, B. A. (2006). "Usage patterns of collaborative tagging systems". Journal of Information Science. 32 (2): 198–208.
  7. Vander Wal, Thomas (2. november 2005). "Folksonomy Definition and Wikipedia". vanderwal.net. Vaadatud 1. novembril 2024.
  8. Spiteri, L. F. (2007). "The structure and form of folksonomy tags: the road to the public library catalog". Information technology and libraries. 26 (3): 13–25 – cit. via DOI: 10.6017/ital.v26i3.3272.
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 Spiteri, L. F. (2006). "The use of folksonomies in public library catalogues". The Serials Librarian. 51 (2): 75–89.
  10. Puik, V (2008). "Veebist, ülepildistamisest, muuseumiaastast ja rahvast ehk teeme ometi talgud ja jätame jalgratta leiutamata!". Muuseum (2(24)): 4–8.